Mis on improteater?

 

Improteater on Eestis veel suhteliselt uus nähtus. Olen kohanud selle kohta erinevaid võõrastavaid arvamusi – küll kardetakse, et publik on sunnitud tegema ebameeldivaid asju, küll leitakse, et sedasorti teatrit võib igaüks harjutamatagi teha ning mõned arvavad, et tegemist on kahtlase usukultusega. See-eest neilt, kes on esimest korda improt vaatama tulnud, kuuleb enamasti teistsuguseid reaktsioone. Iga improtaja on kuulnud mõnelt sõbralt pärast etendust lauseid nagu: “Kuule, aga see oli ju väga lahe!”, “Räägi nüüd ausalt ära, kui palju teil seal ikka ette kokku lepitud oli?” või “Tead, ma siin mõtlesin, ma tahaks ka seda proovida..”.

Iga improviseeritud etendus on ainukordne ning sünnib ainult selles hetkes just nende näitlejate ja publiku koostöös. Väga raske on kellelegi eelnevalt selgitada, mida ta vaatama tuleb, sest näitlejad ei tea seda päris täpselt isegi. Kuigi ka klassikalises teatris on iga etendus ainukordne, teeb ainult improvisatsioonile toetumine need etendused palju haavatavamaks. Palju on kaotada, kuid veel rohkem on võita. Aga praktika näitab, et kohapeal sündivale loole elab enamasti ka alguses skeptiliselt asja vaadanud publik lõpuks tuliselt kaasa. Ja sellist energiat, millega improteatriga tegelemine kaasa toob naljalt mujalt ei leia!

Loe lähemalt impro kohta wikipedia.org lehelt: https://en.wikipedia.org/wiki/Improvisational_theatre